parem harva

Paljude asjadega võrreldes on kord aastas ysna tihti, nii et ilma suurema vabanduseta:

suviti on meil õdede-vendadega puhkus enamasti samale ajale tekitatud, et saaks maal pööningul ymmarguse (mõnikord ka kandilise) laua ymber koondunult vihaseid lauamängulisi võitlusi pidada – kas tuleb maailma ja Arkhamit Cthulhu-taoliste käest päästa või tiheminigi veel Troonide Mängu Mängus Westerost jagada. Sel suvel oli mängulaua kõrval yks niruvõitu diivan ja kui ma hakkasin sellele pehmituseks paari patja õmblema, siis läks padjategu peagi (temaatiliseks) käest ära, eks järgmisel suvel mänguhoos kuluvad majapadjad ära, kui võitlused jälle poole kolmeni öösel venima kipuvad.

Image

Image

Image

Image

Yhel ilusal päeval tikin elukatele tiivad selga, et oleks hoobilt aru saada, et tegu on tõepoolest Rhaegali, Drogoni ja Viserioniga, aga suveni on aega, kyll ma jõuan. Seniks on tiivad ehk läbipaistvad?

***

Samuti kardinad: ma hindan väga nende läbikumavust (kahest kangast koos) ja alumise riba vitraažlikkust, mõnikord leban hommikuti voodis ja Vaatan.

Image

Posted in Uncategorized | 2 Comments

raamatud on syydi

Kui keegi peaks arvama, et ehk olen ma selle poole aasta jooksul, mil ma siia tähtegi pole kirjutanud, muudkui hoolega mitmekesiseid imeasju meisterdanud ning neid kiivalt vaid enda teada hoidnud, siis see inimene eksib rängalt. Ma pole vahepeal suurt midagi teinud, ei ime- ega muiduasju, ehkki kui järele mõelda, siis igapäevast korralikku töölkäimist võib minu puhul päris viisakaks keskmist sorti imeasjaks lugeda. Seesama viks argielu on ka mu muidu vaba meisterdusaja tavalisteks puhkepäevadeks moondanud, mil ma õmblemise asemel lihtsalt raamatuid loen ja uusi sarju vaatan (“Doctor Who” ja “Community”). Kui mul mõni aeg tagasi uut seelikut vaja oli ja enam pääsu ei olnud ja ma selle pealt linase-sinise ja seest kirju ja akendega hõlmikseeliku tegin yhe vana seeliku järgi ja tulemuse endamisi heaks kiitsin ja seda blokki panna mõtlesin, aga siis ainult seelikupildistust igavaks pidasin ja võimalike aksessuaaride järele vaatama hakkasin ja siis loetud raamatutele mõtlesin, mida ka vabanduseks tegevusetuse pärast ette näidata ja SIIS oli mul kohe põnev ja mõtlesin, mis raamatuid kõiki sinna virna võiks laduda ja seelik oli päris ära ununenud, ehk siis: matš Õmblemine – Raamatud, Raamatud võidavad, K.O. Eilsest algas mu pikisilmi oodatud puhkus ning maale minnes kavatsen ma kaasa pakkida mõõduka koguse lugemisvara, aga ei yhtki nööpi ega riideriba – mis teha, raamatud on võimust võtnud.                                        Selline kerge kassitegu tundub peaaegu juba masstoodangu ja vabrikutööna, aga tore, et Raekoja platsi Nukupoes sellise kassimassi järele pidev vajadus tundub olevat!

  

Ning eile veetsin ma päeva õhtust kinnominekut oodates nõndaviisi – käsitööga on sel pistmist niipalju, et nädal või paar tagasi Abakhanis kassitäidist hankimas käies ostsin spetsiaalselt suure lahmaka musta kunstsiidi, et neid peakatteid meisterdada ja seda kangast on veel ja veel, kohe ei tea, kellele nyyd järgmised kõrvukmytsid pähe teha!

Posted in Uncategorized | Leave a comment

enesereklaam

Kel mahti, on lahkelt palutud läbi astuma!

Posted in Uncategorized | 3 Comments

aga asja sai

Ehkki aega võttis ta mitme mehe eest ja seda juba oktoobri lõpust saati, on nyyd see hiidtekk viimaks valmis ja kokku rullitud ja ootab oma peremeest, kelleks on yks tore Maarja, kes suvel sattus Hansalaadal meie kõrval istuma ja oma nõgesemustriga keraamikat myyma – õigupoolest salamisi see koguni liigutab mind, kuidas talle tundusid mu käkerdised sedavõrd meeldivat, et ta tellis endale hiljem 2×2 meetrise hiidpäevateki ja öelnud mulle peale mõõtmete ainult, et tekk peaks olema peamiselt tumepunane, lisaks soojalt kollane ja veits tyrkiissinine, jättis mulle – uskumatu! – täiesti vabad käed, mida ma ei jätnud põrmugi kasutamata ja suure isuga katsin teki äärest ääreni linnukestega ja tegin ta nii uhke ja toretseva, et ka kõige nõudlikum raamatukuningatytar peaks sellega rahule jääma. Tjah, nyyd peab vaid lootma, et ka Maarjale on lapsepõlvest jäänud tunne, et kunagi ei saanud ikka piisavalt kuninglik olla. Sellist asja ju tuleb ikka ette?

  

Kuna see tekk on nii ennenägematult suur, et teda varem korteriseinte vahel ei saanudki korralikult vaadata, siis tuli ta pildistamiseks viia õue, kus aga tekihoidmistöölised väga ruttu kurtsid juba väsivaid käsi ja seejärel jaburusi ja muud tuult ja tormi etendama asusid.

Ta on selline tore tekk, et mul polegi õieti lemmikkohti seal, iga jupi juures meeldib midagi hästi ja midagi (ehk siis mu yldine teppimisoskus ehk võib-olla ka lihtsalt hull(julg)us teppida seda lahmakat vana käsitsimasinaga) jääb vajaka ja loodetavasti ei lange selle teki osaks kunagi sattuda mõne asjatundliku tekimeistri kyysi, kes siis pead vangutades õmblusi uuriks ja “at-at-at” pomiseks. Võib-olla oleks pidanud kuhugi serva õmblema soovituse: “Sobib lahke meelega inimesele”.                                                                              Ma saan hästi aru, et malbus ja tagasihoidlikkus on meie modernses maailmas aina hinnatavamad omadused, aga no mulle meeldib vist selle teki juures yksikutest juppidest rohkemgi ta yldmulje või see, kuidas ta on kokku pandud või noh.

 

Posted in Uncategorized | Tagged , , | 7 Comments

veel kord, soliidselt

      

Kui vahepeal jällegi kindlijopesid õmblesin, loeti mulle kõvasti sõnad peale, et kuna kindliomanikud on kaks viisakat härrasmeest, siis hoidku ma oma ninnunännu, linnukesed ja muu tingel-tangel hoolega vaka all ja õmblusmasinast eemal ja nii ma õmblesingi neid kesti neile lugemismasinatele nii vaguralt ja vaoshoitult kui veel vähegi inimlikult võimalik. Dinosaurused on ju ometi vägagi soliidsed loomad, eks?

Posted in Uncategorized | Tagged , , | Leave a comment

veel kindlam

Mõnikord on internet kenasti abivalmis – nagu nyydki, kui mu armas kreeka sõber Marina sattus blogist niisama pilte vaatama, märkas mu venna Kindlit tema uues kuues, tuletas meelde, et talgi oleks seda vaja ja muidugi mitte viletsamas kuues. Siis yhel vabal päeval ma õmblesin (jälle kõva kaitsekihiga kangapehmituste vahel ja puunööpide ja kummipaeladega), tõstsin selle oma uhiuude Etsysse ja nyyd oleme mõlemad rõõmsad – mina mõõdukalt jõukam ja Marina Kindel kylma ja muude välismõjude eest kaitstud. Juba on ka kuulda, et vist olla peagi veel yht kindlikasukat vaja – võib-olla ma peaks hakkama poodides ringi hiilima ja salaja lugerite karpidesse nende kasukate reklaame paigutama!        Jätkuv linnukesksus, mil ei paista lõppu olevat, on suuresti tingitud yhest suurest ja peenest lapitekist, mille kallal ma enamasti oma vabadel hetkedel nokitsen ja mis on yhe teise toreda tydruku poolt tellitud ja mida on eriti põnev teha, kuna teise inimese nimel tegutsedes pole ma kinni oma igapäevastes lemmikvärvides (sinistes, hallides ja rohelistes) ja võin teha nii keni ja kirevaid asju nagu nt see yks tekiruut kõrvalpildil.

Posted in Uncategorized | Tagged , , , | 1 Comment

pudinad

Viimasel ajal olen ma õmmelnud terve hulga igasuguseid väheldasi pudinaid igapäevaseks argiseks kasutuseks nagu näiteks see pinal-asjadehoidja. Mu sahtlites valitseb paraku kaos, nii et iga kord, kui mul väikesi kääre või pliiatsiteritajat või muud vaja oli, pidin kõigepealt pool sahtlit tagurpidi keerama, et vajalikku vidinat yles leida. Nyyd on kõik pliiatsid ja asjad korralikult koos, aga sahtlikaose vastu ei aita kyll miski.

Õde sattus vastvalminud pinalist mööda jalutama ja leidis, et tal on samasugust vaja, kus päikseprille saaks šikile daamile sobivalt hoida. Kangas, mille ta välja valis, on paks ja kuninglik (nagu pinalgi, on seegi voodri ja vatiiniga pehmeks tepitud) ning ylejääk sellest, kui ma Kreekas algkoolilaste “Keisri uute rõivaste” keisrile majesteetlikke ‘vanu’ riideid õmblesin.

 

Mul kulub ysna palju aega elust kõrvaklappidega arvutist ‘telekat’ ja kino vaadates ja peaaegu juba aasta olen mõelnud, et peaks kõrvaklappe kuidagi pehmitama. Nüüd, kui yhel päeval valvasin väikest sugulast ja pyydsin mõlema jaoks huvitavat ajaviidet leida, saigi see kolmekordse vatiinikihiga valmis – mina õmblesin ja väike sugulane patsutas tööd valmimise igas staadiumis. Mu kõval peal on kohe teine tera nyyd klappe peas hoida.

 

Samuti väikelapse järelvalve all lõpuni tehtud-tikitud IT synnipäeval alustatud vilditud sõlg, mis on oma pumpsulisuses nii tore, et teda tahaks ka suuremad inimesed aina patsutada ja peos hypitada.

 

Mul on yhtevalu vaja väikeseid teenutsakuid kaasa võtta, kui tuleb paariks päevaks minna maale või kylla, kus ei saa tee loomupärases olemasolus kindel olla ja siis on alati häda piisavalt väikeseid kilekotte leida. Nyyd tegin endale eraldi Tee Koti, mis võib kyll õmblusmeisterlikkuse koha peale veidi kööbakas välja näha, ent ärge laske end petta: insenerlust on temas mitme jagu! Lõikasin yhe tavalise teepoe teepakendi lahti (ja avastasin, et need koosnevad tavalisest paberist, hõbepaberist ja kilest), õmblesin ilukangale kylge ja siis õmblesin sellest seest võimalikult sileda ja õmblusteta lukuga koti, mis on kohe erakordselt kasulik; mahutab umbes kahe-kolme päeva teevaru.                                                                                                **                                                                                                                                               Edaspidi ma kavatsen kiita asutusi, aga nad on selle ära teeninud:                                           mulle valmistas suurt rõõmu, et Hansapank on lõpuks ometi vaeseinimese krediitkaardi ehk deebet+ välja mõelnud ja vahetasin enda oma kiiresti ymber; esimesel õhtul proovisin kohe, kas kaart töötab ja tellisin Bookdepositoryst kaks raamatut (“World War Z” ja uue Thursday Nexti oma), teisel õhtul veetsin aga tunde ja tunde FabricShackis ja tellisin lõpuks kolme jardi jagu erinevaid ilukangaid – õnneks on mul praegu vaja yhte uhket lapitekki teha ja siis sain osasid selle nimel tellida, sest vaevalt ma niisama endale nii palju uhkuseasju oleks tellinud. FabricShackis valitseb ysna suur kaos ja suhteliselt raske on sealt asju yles leida, kui just täpselt ei tea, mida vaja läheb (ma õnneks enam-vähem ikka teadsin), aga ma panen oma saagi nimepidi kirja:                                                                        1. Spring Street by P&B Fabrics                                                                                                      2. Peacock Lane by Violet Craft/Michael Miller                                                                           3. Kitty Cat This and That by Alexander Henry                                                                          4. Reflections by Choice Fabrics                                                                                                      5. Pretty Bird by Pillow&Maxfield/Michael Miller                                                                       6. Little Apples by Aneela Hoey/Moda                                                                                          7. Luna Blooms by Sue Zipkin/Clothworks Fabrics                                                                     8. Nest by Valori Wells/Freespirit Fabrics                                                                                    ja yksinduses yks mu lemmikkangaid Prince Charming by Tula Pink/Freespirit Fabrics. FabricShack on sellepoolest tore, et kangaid saab tellida ka veerand jardi kaupa ja enamasti ma seda tegingi, ainult numbreid 2, 5 ja Tula Pinki on pool jardi, sest neil on nii suur muster, et veerandi peale poleks võib-olla ära mahtunud. Võrreldes nt Tokyo ja Tomatoga ei olnudki see kyllus ylemäära kallis, koos postikuluga ~22 eurot, aga ma usun, et sellest hulgast jätkub mulle kauaks – pealegi on nyyd ju selge, et uus pangakaart tõesti töötab! 

Posted in Uncategorized | Tagged , , , , , , , | 2 Comments