veel kindlam

Mõnikord on internet kenasti abivalmis – nagu nyydki, kui mu armas kreeka sõber Marina sattus blogist niisama pilte vaatama, märkas mu venna Kindlit tema uues kuues, tuletas meelde, et talgi oleks seda vaja ja muidugi mitte viletsamas kuues. Siis yhel vabal päeval ma õmblesin (jälle kõva kaitsekihiga kangapehmituste vahel ja puunööpide ja kummipaeladega), tõstsin selle oma uhiuude Etsysse ja nyyd oleme mõlemad rõõmsad – mina mõõdukalt jõukam ja Marina Kindel kylma ja muude välismõjude eest kaitstud. Juba on ka kuulda, et vist olla peagi veel yht kindlikasukat vaja – võib-olla ma peaks hakkama poodides ringi hiilima ja salaja lugerite karpidesse nende kasukate reklaame paigutama! Jätkuv linnukesksus, mil ei paista lõppu olevat, on suuresti tingitud yhest suurest ja peenest lapitekist, mille kallal ma enamasti oma vabadel hetkedel nokitsen ja mis on yhe teise toreda tydruku poolt tellitud ja mida on eriti põnev teha, kuna teise inimese nimel tegutsedes pole ma kinni oma igapäevastes lemmikvärvides (sinistes, hallides ja rohelistes) ja võin teha nii keni ja kirevaid asju nagu nt see yks tekiruut kõrvalpildil.