aga asja sai

Ehkki aega võttis ta mitme mehe eest ja seda juba oktoobri lõpust saati, on nyyd see hiidtekk viimaks valmis ja kokku rullitud ja ootab oma peremeest, kelleks on yks tore Maarja, kes suvel sattus Hansalaadal meie kõrval istuma ja oma nõgesemustriga keraamikat myyma – õigupoolest salamisi see koguni liigutab mind, kuidas talle tundusid mu käkerdised sedavõrd meeldivat, et ta tellis endale hiljem 2×2 meetrise hiidpäevateki ja öelnud mulle peale mõõtmete ainult, et tekk peaks olema peamiselt tumepunane, lisaks soojalt kollane ja veits tyrkiissinine, jättis mulle – uskumatu! – täiesti vabad käed, mida ma ei jätnud põrmugi kasutamata ja suure isuga katsin teki äärest ääreni linnukestega ja tegin ta nii uhke ja toretseva, et ka kõige nõudlikum raamatukuningatytar peaks sellega rahule jääma. Tjah, nyyd peab vaid lootma, et ka Maarjale on lapsepõlvest jäänud tunne, et kunagi ei saanud ikka piisavalt kuninglik olla. Sellist asja ju tuleb ikka ette?

  

Kuna see tekk on nii ennenägematult suur, et teda varem korteriseinte vahel ei saanudki korralikult vaadata, siis tuli ta pildistamiseks viia õue, kus aga tekihoidmistöölised väga ruttu kurtsid juba väsivaid käsi ja seejärel jaburusi ja muud tuult ja tormi etendama asusid.

Ta on selline tore tekk, et mul polegi õieti lemmikkohti seal, iga jupi juures meeldib midagi hästi ja midagi (ehk siis mu yldine teppimisoskus ehk võib-olla ka lihtsalt hull(julg)us teppida seda lahmakat vana käsitsimasinaga) jääb vajaka ja loodetavasti ei lange selle teki osaks kunagi sattuda mõne asjatundliku tekimeistri kyysi, kes siis pead vangutades õmblusi uuriks ja “at-at-at” pomiseks. Võib-olla oleks pidanud kuhugi serva õmblema soovituse: “Sobib lahke meelega inimesele”.                                                                              Ma saan hästi aru, et malbus ja tagasihoidlikkus on meie modernses maailmas aina hinnatavamad omadused, aga no mulle meeldib vist selle teki juures yksikutest juppidest rohkemgi ta yldmulje või see, kuidas ta on kokku pandud või noh.

 

About these ads
This entry was posted in Uncategorized and tagged , , . Bookmark the permalink.

7 Responses to aga asja sai

  1. Anonymous says:

    See on tõeliselt uhke tekk! Ja tore näha tekis niipalju tuttavaid plokke. Sutsuke

  2. Muhv says:

    Tead, mulle tohutult meeldib! Värvid on nii õiged soojad toonid ja see vahva lapsemeelsus, samas igaks sajaks juhuks ka veidi tagasihoidlikum pool, sest ilmas ei tea ju, mis jalaga voodist välja astud… Ausalt, isegi need nukulapid ei häiri selles tekis, muidu need mulle kohe üldse ei istu. Lemmikud on aga nurkades olevad plokid!

  3. karoliinahv says:

    Aitähh teile mõlemile! Kyllap mulle meeldivadki vanad, järeleproovitud asjad ja enne ei raatsi uute juurde minna, kui on ikka täiesti kindel, et kõik võimalikud moodused on tõepoolest järele katsetatud ja no lapitekiruutude puhul saab ju e-v sama asja hõlpsa vaeva- (värvi/mustri)ga sajal erineval moel teha. Kuidas ma raatsin mõne neist proovimata jätta! Praegu mul kyll veel sellisest linnulis-nukulisusest villand ei saanud ehk siis ysna tõenäoliselt on ka järgmine tekk (kui ma praegusest peaks toibuma) veel päris samast sordist lapsik.

  4. Sokike says:

    Milline suur ja suurepärane tekk! Teksti lahke meele kohta oleks võinud lahkesti lisada. Kuna ma loen, et tekk alles ootab peremeest, jõuab selle ehk veel ära teha? :)

  5. karoliinahv says:

    Mnjaa. Ma seedisin kaua su soovitust, Sokike, ja siis mõtlesin, et see ei läheks mitte. Mitte et see halb soovitus oleks, vastupidi, ma olen suur teksti ja käekirja igalpool kasutamise austaja ja kindlasti oleks see soovitus paljudes kohtades kasulik (“..pesta samavärviliste asjade hulgas, sobib lahke meelega inimesele, kasutamiseks nii toas kui õues..”) ja mulle tuli kohe pähe, kuidas see kenasti igasuguste sinu meisterdustega kokku sobiks, aga.
    Kui ma endale t-särke või muid rõivaid hangin, siis ma tahan neid alati lagedaid, sest ykskõik kui nutikad või sydamlikud, ma ikka ei taha teiste inimeste slõuganeid kanda ja kui väga vaja, joonistan-kirjutan särgid omi asju täis. Nii ka see tekk – ta on isegi nii ilmselgelt oma näoga, ei tahaks veel rohkem enda asju sinna peale suruda; pildilisust saab veel vabalt ymber jutustada, aga sõnad panevad kohe paika Kuidas Asi On. Parem las tekil olla vaba ruumi, kuhu tekiomanik vajadusel ise omi soovitusi kirja saab panna. Niietjahh. Aitähh, et mu kohe kauaks ajaks selle yle juurdlema panid, kerge mõtisklus igapäevas tuleb alati kasuks!

  6. Maarja says:

    Olen selle teki õnnelik omanik ja peaks ütlema, et see tekk on päriselus veel ägedam kui siit foto pealt vaadates.
    Mul tekkis juba segadus, et kas ikka panna see kunstiteos horisontaalasendisse, võibolla riputada hoopis seinale…
    Mõtlen :)

  7. karoliinahv says:

    Kiidusõnad muudkui siin ja seal.. mis ma kohe oskan kosta!
    Aga õnneks on praeguse kylmaga lihtne tekile kasutust leida – tekke tuleb kasutada ikka pakkematerjalina enda ymber!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s