tassike teed

ma joon päris palju teed. nii palju, et ma pean teekannu oma heaks sõbraks. tavaliselt joon ma tavalist suurelehelist tseiloni elevanditeed, aga mu lemmikud on puercha ja assam. mõnikord suitsutee või oolong. kolme kuu jooksul jaapanis hakkasin ma ka senchast aru saama, isegi machast natuke. ja muidugi, kui ma olen paar kannu teed joonud ja siis, kiiskavi silmi, pomisen omaette “mida kyll teha, mida kyll teha”, on tulemus tihtipeale mõnevõrra teeteemaline. teekannusid kulub ju ikka ära, igasuguseid.

kui ma kreekas niiöelda kunsti õppisin, olid mu põhilemmikud foto ja graafika, aga mulle meeldis ka äärmiselt palju meie yhesemestriline graafilise disaini tund ja kuidas see oli yles ehitatud. semestri alguses anti meile kolm praktilist ylesannet, mis olid kõik väga huvitavad (võib-olla kunagi jutustan ka teistest), aga see yks konkreetne käis nii: pidime kirjutama paberiribadele kaks sõna, yks mingi tegelik ese, mis meile meeldib ja teine selle asja kirjeldamiseks. siis pidime need kirjeldavad sõnad kõik kokku yhte kotti panema ja suvaliselt endale uue kirjeldava sõna valima. minu ese-sõna oli, tjah, ‘teekann’, ma ei mäleta enam, mis mu algne kirjeldav sõna oli, aga uus, mille ma sain, oli ‘unenägu’. ning meie ylesanne oli järgmine: valmistada yks a4 mõõdus (see oli ka ainus piirang) töö nende kahe sõna põhjal, ykskõik kuidas meile meeldib, ykskõik mis tehnikas või meetodil või materjalidega. alguses tundus see isegi liiga lihtne, nii et ma pyydsin selle ylesande mõneks ajaks ära unustada (meile öeldi, et see peaks valmis olema “millalgi enne eksameid”), aga kui ta siis ykskord jälle meelde tuli, tegi ta seda umbes sellisena:
kuna õpetaja tundus selle yle rõõmus olevat, tegin yhe suurema veel:
see tegi jälle kõik rõõmsaks ja mind pani häbenema (no nad kamandasid tervest maaliklassist kõik inimesed kokku seda vaatama, kui ma selle alguses õpetajatele näha viisin). tikand ytleb “teekannude rahulik uni on kaane all tants” ja mulle meeldis väga, et õpetajatele meeldis väga, et ma kasutasin eesti keelt, isegi kui see kreeklastele veel eriti paistab ainult suvalise sigrimigrina, aga tõsi ta on, kuidas ma saaksingi midagi isiklikku mõnes võõras keeles väljendada? kunagi, kui mul on oma teetuba, siis ma riputan need sinna seintele.

ja siin on veel yks teeserviis, mis kuulub yhtedele maailma kõige kuulsamatele teejoojatele.

ps. nädal tagasi olin ma veel plätude ja lyhikeste varrukatega tokyos ja nyyd siin sajab lund – no kas pole elu tore?

This entry was posted in Uncategorized and tagged , , , , , , . Bookmark the permalink.

2 Responses to tassike teed

  1. Sokike says:

    Milline vaimustav ülesanne! Ma võtan ka ette, kui meelde jääb…
    Kuigi mul pole enam hindamiskomisjoni, kes maaliklassist inimesi kokku kutsuks.😛
    “Teekann” ja “suureleheline tseiloni tee” oleksid surmkindlalt need sõnad, mis minu härra paberile paneks.
    No ma oletan, et praegu, kui mina seda kommentaari kirjutan, oled Sa jälle plätude ja lühikeste varrukatega – elu ON tore.🙂
    Sina oledki see Karoliina, kes mulle Jaapanist kangaid saatis!😀

  2. karoliinahv says:

    See ma olengi, tõepoolest, ja veider lugu kyll, aga täna olen ma tõesti jälle samade riietega, millega ma enamasti Tokyos ringi uitasin. No ja tee on ju Hea, kuidas ta siis ei tule kohe esimesena meelde!

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s