kahe kadaka vahel

Tavaliselt õmblen ma riideid ainult endale ja siis enamasti mitte eputamiseks, vaid lihtkandmiseks, aga seekord tegin tellimise peale õele sellise kleidi, mis on minu arvates igati kerget eputust väärt. Kõik algas kangast, Denyse Schmidti Katie Jump Rope kollektsioonist, millest ma ykspäev parajasti kassi välja lõikasin, kui õde mööda kõndis ja mainis, et ma võiks talle sellest kleidi teha ja kuna päev hiljem oli mul vaja Karnaluksist läbi käia, siis, avastades, et seda kangast oli seal endiselt veel myygil, ostsin kleidiriide kohe ära (ahjah, see oli see tore päev, kui sõitsin rattaga Lasnamäelt linna, ostsin kõigepealt asjalikult kleidiriide, karu- ehk kassitäidist ja muid pudukaupu ja siis sõitsin kinno transformereid vaatama ja tundsin rahulolu sellest, kui hästi mus on tasakaalustatud koduperenaine ja kaheteistaastane poisike). Seejärel surusin õele kätte pataka Silueti lõikelehti ja sundisin teda sealt midagi valima ning siis jäin ootama hetki, mil ta kodust ära on, et kleit valmis teha. Ma olen aeg-ajalt vaadanud netis olevaid välismaa lõikeid ja neil on alati kuidagi veidrad mõõdud olnud, ykski number pole yleni paras, aga Silueti lõiked sobivad eesti keredele nagu valatult – käesolev on pärit ’76 aasta 1. numbrist ja näeb vägagi viisakas välja: tänapäevane versioon viiekymnendatest seitsmekymnendate pilgu läbi. Tegin komplekti juurde ka peapaela ja lõpuks vedasin õe kostymeeritult õue, käskisin: “Eputa!” ja tema kuulekalt tegi, mis tema võimuses.

.                          

This entry was posted in Uncategorized and tagged , , . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s